august 28, 2005

Tankad

Piiratuna viiele reale (5-7-5-7-7 silpi), saab vanast lauluvormist naga-uta'st jaapani kõige tavalisema lauluvormi tanka (mijika-uta). Varemalt oli kombeks, et igaks uueks aastaks andis keiser teema, milles võisteldi. Nii näiteks tuli teemas "Uue aasta rõõm männi üle" kuidagi kõnelda männist, uuest aastast ja ilmutada ka oma rõõmu.

Juntoku-in (keiser Juntoku)

Enam kui mõtlen
sajakivise lossi
vanul palkidel
igatsusrohu lehti,
leinan möödunud aega.

Jakuren Hoshi (munk Jakuren)

Sügiseõhtu
uduvihma piiskadest
alles märgadelt
podokarpuse okkailt
udu hajub hõredalt.

Fujiwara no Akesuke

Kuidas kuuvalgus
rõõmus pisaratest läbi
pilvelõhedest,
mida taeval avardab
enesega sügistuul.

Harumichi no Tsuraki

Oja voolule
tuul on puhunud tõkked
kalda järsakuilt
vahtralehed, kes ei saand
söösta kaasa vahuga.

Sôjô Henjô
Yoshime no Munesada

Taevased on maal,
puhu, taevatuul, rajad
pilvedes kinni,
et need taevaneidised
pisut veelgi viibiksid.

[Tankad: Jaapani luulet Uku Masingu tõlkes; Ilmamaa; 1997]

august 21, 2005

Raamatubatoon

Avastasin, et juurak on minule poetanud batooni - raamatubatooni. Ehk teisisõnu on tegu teatepulgaga mingil teemal. Olgu, üritame siis vastuseid leida.

Raamatuid riiulis
Siin, kus ma üldjuhul resideerin, on ehk 500-600 raamatu ringis. Jah, pole väga palju, aga rohkem lihtsalt ei mahu kuidagimoodi. Peaks mõned raamaturiiulid juurde ostma?

Viimane ostetud raamat
Ei ole väga kindel, kas selleks oli Asimovi Enne asumit või Huxley Hea uus ilm. Viimane siis antikvariaadist.

Lugemisel
Ursula K. Le Guin - Rocannoni maailm

5 viimatiloetud romaani või juttu
  • Enn Kasak, Trooja hopõń - Tõenäoliselt pole murdes just palju ulmet ilmunud. See aga oli üsna tore vaheldus kirjakeelsele kirjandusele.
  • Isaac Asimov, Eyes Do More than See - Veetsin raamatupoes mõned minutid mugavas toolis seda lugedes ja hiljem 2 korda sama kaua juureldes, et kas see tekst üritas midagi lugejale ütelda või oli taotluslikult sürriks aetud.
  • Veiko Belials, Ashinari kroonikad - Romaan, mille süžee kokkupakituse/tiheduse juures oleks näiteks Robert Jordan'i sugune terve sarja kokku kirjutanud.
  • Pasi Jääskeläinen, Taevast kukkunud loomaaed - Soome keelest tõlgitud kirjandust meil väga palju pole - rohkem siiski, kui lõunanaabrite keelest, aga see selleks. Lähiajal peaks vaatama, mida kujutab endast Maailman paras kylä.
  • Karl Ristikivi, Luigelaul - Ajalooline õuduselemendiga pala.
Raamatud, mis on mulle olulised
Mitte hakates rida pikaks ajama, teen hetkemeeleolust lähtudes valiku tuntumatest teostest ja näitan näpuga järgnevale kaootilisele nimekirjale: Kääbik, Hamlet, Kuritöö ja karistus, Linn ja tähed, Meister ja Margarita. Viimasel ajal loetuist ehk Pelevini Erak ja Kuusvarvas.

Kellele veel batooni
Pistaksin selle küsimustiku näiteks järgmiste inimeste tasku:
romana
untsus
/lisa_oma_nimi_siia/
Ehk siis teisisõnu võiksite võtta kätte need punktid ja leida aega vastuste otsimiseks :)

juuli 24, 2005

Haiku

Haiku pärineb 16.-17. sajandist, mil ta arenes renga'st (seosluuletus, 5-7-5 + 7-7 silbilist rida) kõige esimese kami-no ku (5-7-5) iseseisvudes. Algselt oli haikai (pikemalt haikai-no renga, nalja-seosluuletus) mitte eriti tõsine luulevorm - seltskondlik meelelahutus või sõnamänguline.
Haiku keel on eriti napisõnaline ja katkendlik - lõpetamata laused, vaegseotud sõnakillud. Eesmärgiks on eemaldada kõik liigne, kasutu, sirgjoonelised mõtteavaldused, selgelt sõnastatud hoiakud, nii, et jääks vaid lihtne, teravate joontega pildike. Õnnestunud haikul peaks alati olema rohkelt tõlgendamisvõimalusi.

Matsumaga Teitoku (1571-1653)

Inimestele
sunnib terveks päevaks und
sügise täiskuu.

Matsuo Bashô (1644-1694)

Teel karmil siinsel,
mil ei hulgu hingelist,
loojub sügispäev.

Välgusähvatus.
Tummas varjus võdiseb
haigru hõigatus.

Taeva all magan,
kerge sabin äratab:
piisad lehtedelt.

Oh, vana tiiki!
Hetkeks kostub sulpsatus.
Konn vaid sukeldus.

Rännakust roidunud
koltunud lagendikul
uidan ma ulmas.

Kuivanud oksal
kössutab külmetav ronk.
Sügise õhtu.

Ochi Etsujin (1656-1702)

Kuu läbi vihma.
Kõikjal, ent, oh ei tea, kus
ähmune kuma.

Mukai Kyorai (1651-1704)

Rüütel unustas
täku, kes närib oksi,
ja silmitseb kuud.

Enomoto Kikaku (1661-1707)

Lõigatud kõrvits,
nõrgudes joonistab mahl
ämbliku jalgu

Viin kaasas naiseks,
naine ainult liignaiseks
vaadates õisi.

Hattori Ransetu (1654-1707)

Suletud maja.
Paberlaterna ümber
tantsib nahkhiiri.

Kakami Shikô (1665-1731)

Sirbikene kuud.
Haikala vajutab pää
lainete alla.

Kabayashi Issa (1763-1827)

Viinamäetigu,
hilju, hilju, võid jõuda
Fuji mäelegi.

[Haikud: Jaapani luulet Uku Masingu tõlkes; Ilmamaa; 1997]

juuli 12, 2005

Eenok / Enochian

Eenok on okultne keel, mille tõid päevavalgele 16. sajandil John Dee ja Edward Kelley, kelle väidete kohaselt ilmutasid selle neile inglid. Siiski arvatakse olevat tegu konstrueeritud keelega. Keele nimi, eenok, on tuletatud "Eenoki raamatust".

Juba 1581. aastal mainis Dee oma päevikus, et Jumal on saatnud head inglid astuma otsesesse ühendusse oma prohvetitega. Nagu ka tema raamatute kollektsioon näitas, oli Deel keskmisest märksa suurem huvi inglite vastu. Ta otsis välja kõik varasemad vestlused inimeste ja inglite vahel. Ka oli ta riiuleil tekste Ficino, Agrippa ja Johannes Trithemius'e sulest. Aga see selleks...

Eenoki sõnade järjestus sarnaneb inglise keelele, kuigi sellel puuduvad nii määravad, kui umbmäärased artiklid. Ka on sellel mõningased omadused, mis on iseloomulikud aglutineerivatele keeltele (ÕS99: aglutinatsioon - liitumine, külge-, kokkukleepumine; keel juure ja afiksite liitumine sõnavormiks, nii et nende piirid jäävad selgeks;). Eenoki väike sõnavara muudab probleemseks ka nähtava muutuse tähtsuse hindamise nimi- ja tegusõnade vormides.

Eenok kasutab omaenda tähestikku, mida saab siiski translitereerida ladina tähestikku. Erinevalt enamikest foneetilistest tähestikest, pole eenoki puhul tähtede nimedel suurt seost sellega, kuidas neid hääldatakse. Erinevaid tähemärke on 64, mis vaevalt, et juhuslikult selliseks kujunes. Võimalik, et seal peitub šiffer.

Eksisteerib erinevaid hääldussüsteeme. Kuldne Koidik ja Aleister Crowley (kes kaasas eenoki ja maagilise süsteemi, mille Dee ja Kelly sellele ehitasid, oma populaarsesse õpetusse) eelistasid heebreapärast, Donald Laycock aga arvas, et hääldus on lähedasem inglise keele omale.

Suurem osa leksikast koosneb inglite nimedest, mis tulenevad neljast akrostihhonlikust tahvlist (ÕS99: akrostihhon - kirj luuletus, mille ridade algustähed v -silbid annavad kokku sõna v lause). Ühtlasi on vähem kui 1000 kinnitatud sõna, mis esinevad 19's piltlikus poeemis, tuntud kui "Eenoki hüüud".

21. sajandi künnise üks tuntumaid eenokiuurijaid oli Benjamin Rowe (Josh Norton). Tema tööd on laialdaselt eenokimaagide seas tunnustatud, olles siiski suhteliselt isikupärased ja Charles Stansfeld Jonesi kabalistlikele teoretiseeringutele tuginevad.

Lisa:

juuni 01, 2005

The Second Coming

Turning and turning in the widening gyre
The falcon cannot hear the falconer;
Things fall apart; the centre cannot hold;
Mere anarchy is loosed upon the world,
The blood-dimmed tide is loosed, and everywhere
The ceremony of innocence is drowned;
The best lack all convictions, while the worst
Are full of passionate intensity.


Teine tulemine

Tiireldes, tiireldes suurduvas ringis,
Ei enam pistrik kuule peremeest,
Ei hoia keskpaik asju koos, kõik lammub;
Anarhia on valla ilma peal,
Tuhm verevoog on valla ilma peal
Ja uputab süütuse tseremoonia.
Head kaotanud on meelekindluse,
Kuid halvad on täis tegutsemisiha.

Nüüd mingi ilmutus on saabumas,
On Teine Tulemine saabumas.
Teine Tulemine! Niipea kui öeldud see,
Mu silme ette kerkib võigas kuju
Spiritus Mundi'st: kuskil kõrbeliival
Üks lõvi keha ja inimpeaga olend,
Pilk tühi ja halastamatu kui päike,
End aegamisi liigutab; ta ümber
On ainult varjud heitunud lindudest.
Vaob jälle pimedus, kuid nüüd ma tean:
Kaks tuhat aastat kivist und on tüüdand
Luupainaja, kes magab sõime kõrval;
Mis jõhker elajas, kel tund on saabund,
Nüüd loivab Petlemmasse sündima?

[William Butler Yeats; 1921]
[tõlge: Märt Väljataga; Luulet; 1990]

Need read on kirjutanud 1923 a. Nobeli preemia laureaat. Nagu näha, on temalt sule alt ilmunud ka teisema tooniga tekste - mitte ainult imalat armastusluulet.
Paar selgitavat kommentaari:
  1. Teine tulemine - Kristluses viide Jeesuse naasmisele, kui maailm lõpeb, surnud tõusevad ja saabub viimne kohtupäev. Yeatsile on see ühe ajalooringi lõppemise ja teise tuleku tähistamiseks.
  2. Spiritus Mundi - Universumi vaim või hing, läbi mille kõik üksikud hinged on ühendatud "Suure Mäluga", milles inimrass säilitab oma mälestusi. Üldiselt keskaegne tekst, mis õpetab kristlasi käituma, et õigesti surra.

mai 23, 2005

Liblikaefekt

Täna Pekingis liblika poolt tehtud tiivalöök võib põhjustada järgmisel kuul tormi New York´is.

Liblikaefekt on fraas, mis hõlmab endas kaoseteooria põhimõtteid. Idee seisneb selles, et väikesed muutused dünaamilise süsteemi algolekus võivad põhjustada pikemas plaanis prognoosimatuid muutusi.

Talvel 1961 tegi Edward Norton Lorenz tavalist numbrilist ilmaprognoosi. Kahe pealtnäha ühesuguse arvutuse tulemustes tekkis märgatav vahe, ja kui Lorenz jätkas arvutusi, muutusid tulemused täiesti erinevateks. Selgus, et teise arvutusse oli ta teinud aja võitmiseks pisikese ümarduse: 0,506000 algse 0,506127 asemel. Prognoos paariks päevaks veel kuidagi klappis, aga mida edasi, seda hullemaks tulemus läks.

Lorenz analüüsis seda efekti oma 1963 aasta artiklis, milles "Üks meteoroloog märkis, et juhul, kui teooria on tõene, siis merikajaka tiivalöök oleks piisav, et muuta ilmastiku käiku igaveseks." Hilisemates kõnedes ja artiklites kasutas Lorenz poeetilisemat liblikat, tõenäoliselt tänu oma teooriaga seotud diagrammiga, mis meenutab liblikat.

Praktikas seisneb liblikaefekt selles, et komplekssete süsteemide (nagu väärtpaberibörs või ilmastik) käitumist on raske ette prognoosida. Seda siis seetõttu, et iga piiratud mudel, mis üritab säärast süsteemi simuleerida, peab jätma arvestamata osa informatsiooni analüüsitava algseisundi kohta. Näiteks simuleerides ilmastikku, ei saa arvestada iga liblika tiivalöögist tekkivat õhukeerist. Kaootilises süsteemis iga taoline viga ajapikku võimendub - seega on simulatsiooni põhjal ennustamine mingist lõplikust ajaühikust edasi võimatu.

Samal teemal veel: Ray Bradbury sulest ilmus juba 1952 jutt nimega A Sound of Thunder (e. k. Kõuekärgatus ja Kõue kõmin), milles ajareisidega tegelev ettevõte viib minevikku dinosaurusekütid. Õnnetu äparduse läbi aga astub üks neist surnuks liblika. Tulevikku naastes on kõik seal muutunud.
Seega veel üks näide, kus loov mõtlemine ennetab teaduslikku intellekti.

2007.07.31
Kuna ma olen üsna kindel, et enamik siia sattunuist otsivad tegelikult aastal 2004 ilmund väärt filmi The Butterfly Effect (ulme-thriller), siis eestikeelse ülevaate leiate näiteks siit.

mai 01, 2005

The Raven

Once upon a midnight dreary, while I pondered weak and weary,
Over many a quaint and curious volume of forgotten lore,
While I nodded, nearly napping, suddenly there came a tapping,
As of some one gently rapping, rapping at my chamber door.
''Tis some visitor,' I muttered, 'tapping at my chamber door -
                    Only this, and nothing more.'


Ronk

Keset öise tunni õudu kord ma juurdlin, roidund, nõutu
vana tarkusteose kallal, mis ju unund ammugi.
Olin tukkumas, kui kabin kõlas just kui samme sabin
või kui mingi arglik rabin vastu ust nii äkisti.
Vist üks väisur, mõtlin, kabin sellest vistist' sünnibki, -
                    see - ja muud ei midagi.

Käes siis oli algav tali, väljas mühas tuul nii vali
koldes küdes kustuv tuli, heitis varje viiliti.
Hommikut ma kangest' ootsin; - raamatuist, mil vaimu jootsin,
asjata ma troosti lootsin, sest mu armsaim võeti -
hurmav neid, Leonoore nimeks ingliten kel' anneti -
                    siin tal nime polegi.

Ukserimba siidi sahin, purpurkatte vaikne kahin
äratas mus õudset hirmu, enne tunt ei iialgi,
ning mu süda põksus nõnda, et siis mina korda mõnda
"väisur keegi," ütlin enda vaigistuseks, "vististi," -;
"väisur hiline," ma enda troostiks ütlin, "vististi, -;
                    see - ja muud ei midagi."

Nii end rahustada püüdsin, ukse poole minnes hüüdsin:
"Vabandust, mu härra või ka proua, kes see olekski.
Olin veidi väsimuses, pisut une rammetuses,
et ei selles suikumuses teie kopet kuulnudki."
Ja siis avasin ma ukse: "Palun sisse lahkesti!"
                    Pime - muud ei midagi.

Kaua seisin, välja vaatsin, pilku pimedusse saatsin,
unistades sellast, mida keegi polnud kunagi.
Ilmunud ei ühtki hinge, vakus oli sünge,
sosistin "Lenoor", see pinge lahendas mus viimati.
Vastukaja kandis mulle sama sõna tagasi.
                    See vaid - muud ei midagi.

Kangest' erutund ma olin, tagasi kui tuppa tulin.
Jälle koputamist kuulin, valjemat kui ennesti.
"Vist on keegi akna taga," ütlesin ma; - "oota aga,
kergest' leitav avamaga akna mõistatus on nii.
Vaiki, süda, hetkeks vaiki, mõistatus on leitav nii..."
                    Tuul see - muud ei midagi.

Tegin kähku akna lahti. Sahistades salamahti
lehvis tõsiselt ja pikka hiigla ronk mu ukseni.
Minu loast ei tema küsi, õhuski ei kaua püsi,
istus, ise must kui süsi, ukse juure viimati
Pallase sääl kuju pääle, ukse juure vaiksesti -
                    istus - muud ei midagi.

Ja nii uhkelt istus tema, et ma pidin muhelema,
kuigi endal süda rinnus nukker oli surmani.
Ütlin: "Ehk küll paljaspea sa, siiski argusest ei tea sa,
vana ronk, eks üha pea sa lendama öös nii õudsesti.
Ütle, mis su nimi oli Pluto rannal viimati."
                    Kostis ronk: "Ei iialgi."

Imestades kuulsin teda selgest lausvat mull' seda,
kuigi vastus suuremat ei mõtet sisaldanudki.
Kes on seda enne näinud, et üks ronk on imet teinud
ja ta toas on võõrsil käinud, ukse kohal istuli -
laskund tema ukse kohal kuju otsa istuli
                    hüüdega "Ei iialgi!"

Teisi sõnu rongal polnud, neid ta õppinud ei olnud,
sesse ühte aga pani kogu hinge terveni.
Nii ta istus liikumata, midagi muud lausumata,
kuni peagu kuuldumata ütlin: "Homme temagi
lahkub mult just nagu lahkund Lootus, Rõõm mul jäävasti."
                    Kostis ronk: "Ei iialgi."

Tabav sõna õudsalt kajas öisel ajal vaikses majas,
et ma ütlin: "Seda on ta peremehelt kuulnud nii,
keda saatus löönud rangest', ahistades teda kangest',
kuni vähehaaval langes laul tal selle sõnani,
kuni lootuslaulud jõudsid selle sünge sõnani,
                    sõnani: "Ei iialgi!"

Üha veel sääl istus tema, et ma pidin muhelema,
säädsin tooli vastamisi linnule siis otseti.
Padjale end nõjatades, mugavalt pääd taatsi aades
mõtiskelin unistades linnu sõnast süngesti,
mis küll karjudes nii õudselt mõtles lind see ometi,
                    hüüdes mull': "Ei iialgi!"

Nõnda mõtlesin ma ise vaikides, ja külalise
pilk kui hõõguv tulesõde põletas mul hingeni.
Kaua mõtteid mõlgutasin, toolile end vajutasin,
kuna lambivalgus kasin paistis patju pehmesti.
Oh, ei nüüd neil sametpadjul lambivalgel vaiksesti
                    puhka Tema iialgi.

Tundsin umbset kuumust õhus, nagu viirukpilv mind rõhus,
mida nägematust astjast templis levib laiali.
"Unujook see, Jumal seda sulle saatnud, täna teda,
et Leonoore unuks, keda meeles kannad alati.
Unusta Leonoor nüüd, keda armastand sa hellasti."
                    Hüüdis ronk: "Ei iialgi!"

"Prohvet!" ütlin, - "seks siin vaatan, - prohvet, kuigi lind või saatan,
kas sind Kiusaja on saatnud või tõi torm mu aknani,
õnnetuse kuulutaja siin, kus õudust täis on maja,
sa, kel petta pole vaja, ütle mulle tõesti,
palsamit ons Giileadis? - ütle mulle - palun nii!"
                    Ütles ronk: "Ei iialgi!"

"Kui mull nõnda räägid sina, lind või kurat," hüüdsin mina,
tagane siit välja kohe varjuöhe tagasi.
Ühtki sulge ära maha mulle jäta, ma ei taha,
näha sind, vaim, kasi, paha, kuju otsast kiiresti,
oma terav nokk mu rinnast kisu välja kiiresti!"
                    Ütles ronk: "Ei iialgi!"

Must ja sünge, põrnitsedes, saladuslik, mornitsedes
istub Ronk mu ukse kohal kuju pääl kui ennegi.
Tondisilmad sätendavad, õnnetust mis kuulutavad,
vari, lambivalgest tabat, täidab kambrit pooleni,
ja mu hing ei saa sest varjust, mis mind rõhub raskesti,
                    välja tõusta - iialgi.

[Edgar Allan Poe; 1845]
[tõlge: Johannes Aavik; Poeem "Ronk" ja teised luuletused; 2000]