Viinakuu lõpetuseks

AAFRIKA MEHED

"Armas sõber Pimbo-Pambo,
saatsin sulle palmiviina.
Mõtle, mis mul toonud piina:
viina tõi sull' ilus Odu -
tüdrukut ei tule kodu?
Kas sa viina kätte saanud?"

"Saanud, joonud, armas Kambo!
Ole terve - ah, vaat seda,
eksitus, näe, ütlen sulle -
mõtlesin, et kõik on mulle:
viina mina ära jõin,
tüdruku siis pääle sõin.
Tervitusi saadan sulle!"

-- Juhan Liiv


SÖÖMAPIDU

Lahket liha, rasket rasva
laual, liual, lõual...
Kes ei kahma, see ei kasva!
See, kes sööb, see jõuab!

Kullakene, kalla, kalla -
vala ükskõik, kuhu -
kallist viina üle kalla-
õie kala suhu!

Kalla viina vahib kaamelt,
huuled kainelt torus...
Inimene pole kaamel
maises hädaorus,

laud ei ole liivaluide!
Mees peab jooma, looma!
Tema ars on longa, muide:
tappa endas looma!

Jooge, langud, sööge pääle
turske tursa turja!
Täie suuga täiel häälel
teha ei saa kurja.

-- Leelo Tungal


Mehed võtavad taigas viina ja lähevad
helikopteriga sõitma. All puha seedrid või
helerohelised nulud, aga keset metsi
paistab ka helkiv veesilm, sügavselge järv.

Helikopter peatub otse järve kohal. Vette
visatakse nöörredel, ja üksteise järel
sulpsavad järve kolm mütakat keha,
viinased ja rõõmsad. Suplus nagu unenäos.

Helikopter kohmetub. Mina olen masin,
mul on vaja juhti, on vaja humanoidide raskust,
gravitatsiooni... Nii müriseb helikopter,
vangub, viibutab saba ja kerkib paar meetrit.

Nüüd on mehed järvega üksi. Suplus päris unenäos.
See on maailma kõige puhtam järv. Lained
veerevad tasa, miski lipendab ülal - eks redel,
ja järves on maailma kõige puhtamad mehed.

-- Hasso Krull


ÕLU OLI HEA.

Kus on mu püksid?

-- Jan Kaus

[koostanud: Udo Uibo]
[Viinakuu. Alkohol eesti luules; Tänapäev; 2010]