Sedda tehakse pallawast weest arraki ja sukkroga, ni kangeks ja ni maggusaks kui iggamees isse tahab.
Eesti grokk on laenatud saksa sõnast Grog, mis on saksa kirjakeelest registreeritud pool sajandit varem kui eesti sõna. Saksa Grog on omakorda laenatud inglise sõnast grog, mis akadeemiliste teatmeteoste järgi ilmus inglise kirjakeelde 1770. aastal, kuid uuemail andmeil esines see sõna inglise ajakirjanduses juba 1749. aastal. Täpselt nii pikuke sõna grokk ajalugu ongi, sest inglise sõna pole enam kusagilt laenatud, vaid on tekkinud inglise keeles.
Kuidas see sõna siis tekkis? See tekkis 18. sajandil Briti kuningliku laevastiku madruste kõnekeele sõnana ja tema tekke süüdlaseks on admiral Edward Vernon (1684-1757), kes kandis siidivillast (grogram'ist) ülekuube ja sai selle järgi madrustelt hüüdnimeks Old Grog ehk Vana Siidivill. Juba 17. sajandi lõpust alates kuulus Briti meremeeste päevase toidunormi juure pool pinti rummi. See asendas pikkadel merereisidel riknema kippunud joogivett. Vee aseaine polnud siiski päris süütu, sest vahel pani mõni madrus korraga hakkama mitme päeva normi ja sellega kaasnesid korratused. Seetõttu andis admiral Vernon, toosama Old Grog ehk Vana Siidivill, 21. augustil 1740 korralduse medrustele jagatavat rummi veega lahjendada. Sellele lahjendatud rummile kandsid mitte just eriti tänulikud madrused üle admirali hüüdnime. Nii ongi alkohoolse joogi nimetus grog tekkinud õigupoolest riidematerjali nimetusest grogram, ehkki inimese hüüdnime vahendusel. Lahjendatud rummi jagamise komme püsis Briti laevastikus aga 1970. aastani.
Juba selsamal 18. sajandil, kui sõna grog inglise keelde ilmus, tuletati sellest omadussõna groggy, mis esialgu tähendas lihtsalt 'purjus'. 19. sajandi algul sõna kasutusala laienes ja seda hakati tarvitama ka poksimatšide kontekstis tähendusega 'uimaseks löödud, vaaruv, omadega läbi'. Sellest kontekstist on grogi 1920. aastail laenatud eesti keelde, mistõttu algses tähenduses 'purjus' seda sõna meil ei kasutata.
[Udo Uibo]
[Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid; Tänapäev, 2014]
[Väljavõte lk 31-32]
Linke:
- Postimees: Pontu annab Bondile käppa
- Kohustuslikult vabatahtlik kirjandus: Udo Uibo "Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid"
- "Sõnalood" Raamatukois
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar