Harakirist

Seppuku (切腹, jaapanlaste enda termin harakirile, mis on väljaspool Jaapanit laiemalt levinud) oli feodaaljaapanis (1192-1868) suhteliselt laialtlevinud. Välja arenes see bushido koodeksi ([busido:], 'sõduri tee') ja sõdalase distsipliini koosseisus. Harakiri tähendab lihtsalt väljendades "kõhu lahtilõikamist" (ehk väga piinarikast moodust) enesetapu sooritamiseks.

Jaapani varasema ajalooga tutvudes on näha, et inimesed eelistasid (nii kummaline kui see ka ei tundu) elada õnnelikku elu, mitte surra piinarikkal moel. Kuid koos budismi tutvustamisega levis arusaam elu mööduvusest ja surma hiilgusest.

Samuraile oli seppuku võimalus surra demonstreerides au, julgust, lojaalsust ja iseloomu, kas siis alternatiivile surra vääritut surma vaenlase kätes või karistusena millegi eest.

Võitlusväljal viisid samuraid harakiri läbi ilma suurema ettevalmistuseta, kuid teistel juhtudel (eriti, kui see oli šoguni käsk) oli see väga formaalne ja rituaalne. Selleks oli eraldi etikett, kusjuures oli vaja tunnistajaid ja märkimisväärseid ettevalmistusi.

Mitte kõik Jaapani samuraid ja nende isandad ei toetanud seda traditsiooni. Ieyasu Tokugawa, kes lõi 1603 viimase Jaapani šogunaadidünastia keelustaski viimaks harakiri. Tava oli siiski niivõrd juurdunud, et seda jätkati veel isegi pärast Tokugawa valitsusaega ja eelmainitud edikti vastuvõttu.

Samurai au oli tähtsam kui elu ja paljudel juhtudel oligi enesehävitus mitte pelgalt õigus vaid pigem ainus õige tee. Autus ja lüüasaamine olid heastatavad sooritades seppuku või harakiri. Seda võidi ka sooritada pärast isanda surma, näitamaks oma austust tolle vastu, või siis protestina isanda ebaõigluse vastu.

Enese lõhkilõikamise rituaal pidi läbi viidama rahulikult, ilma tagasi kohkumata. Surmale määratule oli privileegiks ennast ise tappa, mitte lasta seda teostada häbiväärselt läbi timuka käe.

Seppuku läbiviimiseks valitud koht omas suurt tähtsust. Tihti viidi rituaal läbi templis, villa aias või kodus. Ka vaba pinna suurus oli tähtis, kuna oli punktipealt kõrgema auastmega samurai jaoks ette kirjutatud. Üldiselt olid kõik selle teemaga seotud asjaolud ette kirjutatud ja täide viidud piinliku täpsusega. Tähtsaimaks kaasosaliseks oli kaishaku, abiline, kelle ülesandeks oli maha lüüa ohvri pea pärast seda, kui too oli oma kõhu lahti lõiganud. Kaishakuks oli tavaliselt lähedane sõber või samuti põlu all olev isik.

Olgugi, et suitsiid on tänapäeva Jaapanis hukka mõistetud, ei ole sellel säärast patust tooni, kui läänemaailmas. Inimesed ikka veel tapavad ennast ning surma peetakse paremaks lahenduseks kui autust.

And death shall have no dominion

And death shall have no dominion.
Dead men naked they shall be one
With the man in the wind and the west moon;
When their bones are picked clean and the clean bones gone,
They shall have stars at elbow and foot;
Though they go mad they shall be sane,
Though they sink through the sea they shall rise again;
Though lovers be lost love shall not;
And death shall have no dominion.


Ja surm ei jää valitsema.

Ja surm ei jää valitsema.
Alasti surnud need saavad üheks
mehega tuules ja läänekuus;
kui nende luud on katkutud puhtaks ja puhtad luud läinud,
on tähed nende küünarnukil ja jalal;
kuigi nad lähevad hullult, on nad siis terved,
kuigi nad vajuvad läbi mere, tõusevad nad jälle;
kuigi armastajad kaovad, armastus ei kao;
ja surm ei jää valitsema.

Ja surm ei jää valitsema.
Mere tuulekeerdude all
need kes lamavad kaua, ei sure tuulde;
vääneldes pilverünk-piinapinkidel, kui kõõlused annavad järgi,
seotuna ratta külge, ei murdu nad ometi;
usk nende kätes katkeb kaheks,
ja ükssarvik-nisvad pistavad nad läbi,
tükkideks lõhutult nemad ei purune;
ja surm ei jää valitsema.

Ja surm ei jää valitsema.
Ei tohi enam kajakad karjuda nende kõrvade ääres
ega lained valjult murduda mere kallastel;
seal kus üks lill lõi õitsele, ei tohi enam ükski lill
tõsta oma pead vihmalöökide poole;
kuigi nad on hullud ja surnud nagu naelad,
haamerdavad märkide pead karikakardest läbi;
murduvad päikeses seni, kuni päike kord murdub
ja surm ei jää valitsema.

[Dylan Thomas; 25 Poems; 1936]
[tõlge: Paul-Eerik Rummo; Surmad ja sisenemised : valik luuletusi; 1972]

• Romans 6:9 Knowing that Christ being raised from the dead dieth no more; death hath no more dominion over him. (King James)
• Pauluse kiri roomlastele 6:9 teades, et Kristus, olles üles äratatud surnuist, enam kunagi ei sure; surm ei valitse teda enam,

Riho Sibul on oma seni viimase albumi Must loos Must 5 kasutanud Dylan Thomast tema enda luuletust lugemas. Väärt oma eheduses.

See luuletus, “And Death Shall Have No Dominion”, on mulle kunagi väga oluline olnud. “Ja surm ei jää valitsema” – see mõte läks plaadi tegemise meeleoluga väga hästi kokku. Ehkki mingi pool minus ütleb, et see on naiivne.

Nõupidamise raamat

Siin on jutustus sellest, kuidas kõikjal oli määramatus, kõikjal rahu ja vaikus; kõik oli liikumatu, kõik hääletu, ja taevalaotus oli tühi.

See on esimene jutustus, esimene kirjeldus. Ei olnud veel ühtki inimest, ühtki looma, ei linde, kalu, vähke, puid, kive, koopaid, taarnaid, rohtu ega metsa: üksnes taevas oli olemas.

Maa pale ei näidanud ennast. Oli ainult tüüne meri ja taevas kogu oma ääretuses.

Midagi polnud veel kokku pandud, mis oleks müra teinud, ei ainsat asja, mis oleks liikunud või end liigutanud või taevakummil kõmisenud.

Ei seisnud miski püsti; oli vaid rahus vesi, vaikne meri, üksi ja tasane. Midagi polnud veel olemas.

/.../ Siis saabus siia sõna /.../

Sellal, arupidamise käigus sai selgeks, et kui koidab päev, peab ilmuma inimene. Siis otsustati puude ja liaanide teke ning kasv, elu sünd ning inimese loomine. /.../

"Nii sündigu! Täitugu tühjus! Taganegu vesi ja tehku ruum vabaks, kerkigu maa ja saagu kindlaks!" Nõnda ütlesid nad. "Mingu valgeks, koitku päev taevas ja maal! Ei ole au ega kuulsust meie loomises ja tegemises, kuni pole loodud inimest." Nõnda ütlesid nad.

Sedamaid lõid nad maa. Tõepoolest nõnda toimuski maa loomine. "Maa!" hüüdsid nad, ja silmapilk oli see valmis.

Nagu udu, nagu pilv nagu tolmusammas sündis maa, kui ta loodi, kui veest tõusid mäed; ja otsekohe kasvasid mäed kõrgeks.

Ainult ime läbi, ainult võluväel tekkisid mäed ja orud, ja viivitamata võrsusid maapinnale küpressisalud ja männimetsad. /.../

Nii sündis maa, nii lõid selle Taeva Süda, Maa Süda, sest nõnda nimetatakse neid, kes kõigepealt selle viljastasid, kui taevas oli alles ootel ja maa vee all.

Nii sai kuju kavatsus, mille nad tegid teoks pärast mõtlemist, pärast kaalumist, kuidas see õnnestunult lõpule viia.

Inglid nõelateravikul

Vähemalt keskajal (kuid miks mitte ka praegu) käisid arutelud inglite olemusest - mis kujul nad eksisteerivad, kas nad on ainelised jne. Osad sellised teemad olid kasutusel ülikoolides õppejõudude-üliõpilaste väitlusharjutustena. Üks praeguseks enim kuulsust kogunud küsimusi oli "Mitu inglit mahub nõelateravikule tantsima?". Vastus sellele on kas üksainus või lõpmatu hulk ingleid.

Miks siis sellised valikud? Nimelt arvati, et inglid on oma olemuselt puhta intelligentsi esindajad, mitte tavamõistes mateeria osakesed. Seega pidid nad olema ilma mõõtmeteta, kuid siiski ruumis koordinaate omama. Justkui matemaatiline punkt, millel on küll koordinaadid aga puuduvad mõõtmed. Seega ei saanud nad hõivata ruumi, näiteks nõelateravikul paiknedes. Juhul kui aga inglitel oleks siiski olnud aineline keha, ei mahuks neid nõelateravikule rohkem kui üks.

Üldiselt on antud küsimusele viidatud veidi kurjemas võtmes: katoliikliku kiriku kasutud ja ilma mingi sisuta arutelud, mis on religiooni või vähemalt antud kiriku manduvuse heaks näiteks.

Here is there, and high is low

All on ülal, siin on seal.
Ringrattas kõik käib.
Kaks meest koos küll tõtt ei tea.
Mis on läind, on läind.

Nii laulab Sulle kõrva sisse oma kähisev-kriiskava häälega Elli. Meeldigu see või mitte, aga tal on õigus... kardetavasti kõigi erinevate tõlgenduste juures. Ei, Sa ei saa teda ignoreerida - ta on suure tähega Paratamatus. Võta ta omaks, kuid mitte sõbraks.

Käskudest...

• Olles võõras valduses avalda sellele austust või ära sinna üldse mine.
• Ära tee seksuaalseid katseid enne, kui oled partnerilt lubava signaali saanud.
• Ära võta midagi, mis ei kuulu sulle, välja arvatud juhul, kui koormaks omanikule ja ta soovib sellest vabaneda.
• Ära tee liiga väikestele lastele.
• Tapa loomi vaid juhul kui oled näljas või kui nad sind ründavad.

Et millega siis tegu? Mõningad käsud saatanlikust piiblist. Hirmuäratavad, eks?

Puu?

Täna tekkis mul tuppa puu. Õigemini küll mingi asi, mis peaks oma koostise poolest olema puu, aga ei näe seda mitte välja. Üle 1,5 m kõrge roots, mõningate lehtedega varte otstes. Seisab keset tuba. Küllap see ole arusaamatus, et ta on just seal, kus ta on.

Küll aga hakkas sellega seoses huvitama mind materialiseerumise täpne definitsioon:

ÕS1999: materiali.seeruma ‹51› materiaalset, ainelist kuju saama, ainestuma

Seega, kui mingi asi on punktis A juba ainelisel kujul olemas, siis tal ei tohiks enam olla võimalik materialiseeruda näiteks punkti B. Aga ometigi kasutatakse sellist terminit antud kontekstis. (vaata ka teleportatsioon)