Kui need, kellega koos te elate ja töötate, saavad aru, mida te teete, kui te seda teete, siis raiskate oma aega.
Tuleb maha jätte kõik, ainult läkitusi ei saa maha jätta.
Prohvetiks saadakse seda endale visalt kinnitades, selle juurde jäädes, iseendasse uskudes - mis tõendeid selle kohta ka leiduks.
Maailm, milles Jumal saaks olemas olla, tõestaks, et Jumalat ei ole olemas; see maailm, milles Jumala olemasolu on mõeldamatu, tõestab, et Jumal on olemas.
See, mis taarnat väljendab, on küllap ise taarn.
Kui hullud ei ole oma hullusest teadlikud, ei saa ka terved oma tervise peale kindlad olla. Kui rumalad ei ole oma rumalusest teadlikud, siis ei või targadki oma tarkuses kindlad olla. Niisiis, kuigi aru saab läbi minna teistest arudest, ei või ta eales kindel olla, et ta sellega toime tuli.
Tarkus on tõesti ülim auhind, mille inimesed võivad saada. Kahjuks peab tarkust olema juba sellekski, et seda püüdlema hakata.
Väitlus on ülearune. Tähtis pole see, kas mingi mõte omaks võetakse, vaid see, kas ja kuidas seda kaalutletakse ja kes kaalutleb.
Välja mõeldakse mõtteid, mida vajatakse; avastatakse mõtteid, mida ei saa vältida. Tunnustust ja vastandust saab üksnes avastada, mitte välja mõelda. Kõige ajendavamad mõtted on need, mida ei saa uskuda ega unustada.
Vaikus iseenesest pole väärtuslik, küll aga on väärtuslikud olud, milles üksnes vaikus on kohane.
Mõista teise mõtteid tähendab kõrvaldada hetk, kus vaikus muutub vajalikuks. Sõjad ja tapmised sünnivad, sest pooled ei ole teineteist mõistnud. Nad lakkasid rääkimast enne kui vaja. Nii kaua, kui vaikus on pelgalt võimalik, on võimalik ka mõrv. Ainult seal, kus vaikus on vajalik, on mõrv võimatu.
Kes on ülem, kas kõigevägevam jumal või jumal, kes ei pruugi olla kõigevägevam? Kes on arenenum, kas järjekindel jumal või jumal, kes ei pruugigi järjekindel olla?
Tuhat liblikat, tosin inimest, üksainus ingel. Maailmas, milles taassünd oli võimalik, oleksid nad üks ja seesama. Siinses maailmas on nad pelgalt erinematud.
Jõudeaja võrdne tagamine laostab. Jõudeaeg tuleks kindlustada eranditult vaid neile, kes sellest keelduvad.
[H. L. Hix; Postmodern Postscript(s); 1995]
[Spirits Hovering over the Ashes: Legacies of Postmodern Theory]
[tõlge: Jüri Talvet]
[Akadeemia; nr. 5, 1996]
