Künismid

Ajalugu

• Õudusunenägu, millest ma püüan ärgata. (James Joyce)
• Kokkuvõte sündmustest, mida oleks saanud vältida. (Konrad Adenauer)

Aju

• Mis hakkab tööle hetkel, kui sa sünnid, ja lõpetab tegevuse siis, kui sa tõused püsti, et avalikus kohas midagi öelda. (George Jessel)
• Aparaat, millega me mõtleme, et me mõtleme. (Ambrose Bierce)

Alkoholism

• Ainus haigus, mis sulle teada annab, et sul pole midagi viga. (Honor Heffernan)

Arhitektuur

• Ruumi raiskamise kunst. (Philip Johnston)

Armastus

• Petlik ettekujutus, et üks naine erineb teisest. (H. L. Mencken)
• Lolli tarkus ja tarkade lollus. (H. L. Mencken)

Armulugu

• Pilt kahest metsloomast, kes on hambad teineteise kaela löönud ja mõlemad pelgavad lahti lasta, kartes, et siis jooksevad verest tühjaks. (Kenneth Tynan)

Arukus

• Harvim omadus, mida te haritud inimeste hulgas kohtate. (William Hazlitt)

Britannia

• Ühiskond, kus valitsev klass ei valitse, töölisklass ei tööta ja keskklass pole keskel. (George Mikes)

Dadaism

• Tärpentinimürgitus. (Marchel Duchamp)

Dialoog

• Need teravmeelsused, mida sa oleksid tahtnud öelda, ainult nad ei tulnud sulle õigel ajal meelde. (Preston Sturges)

Diskorid

• Elektroonilised täid. (Antony Burgess)

Draamakriitik

• Inimene, kes üllatab näidendi autorit, teatades talle, mida see tegelikult öelda tahtis. (Wilson Mizner)

Ekspert

• Mees, kes on lõpetanud mõtlemise. (Frank Lloyd Wright)
• Inimene, kes on teinud kõik vead, mida üldse saab teha, aga väga kitsas valdkonnas. (Niels Bohr)
• Inimene, kes võib võtta midagi, mida sa juba tead, ja panna selle segaselt kõlama. (Herbert Prochnow)

Ekstsentrik

• Inimene, kes on liiga rikas või liiga tähtis selleks, et teda saaks hulluks nimetada. (Eve Pollard)

Elitist

• Inimene, kes parandab su õigekirja. (Mitchell Symons)

Elu

• Miski, millega tegeled siis, kui ei saa magada. (Fran Leibowitz)
• Sündimisjärgne depressioon. (Nigel Rees)
• Lähivaates tragöödia, kaugvaates komöödia. (Charlie Chaplin)
• Sugulisel teel edasiantav haigus - suremusega sada protsenti. (R. D. Laing)

Eruditsioon

• Tolm, mis raamatust tühja peakolusse raputatud. (Ambrose Bierce)
• Võluv nähtus, kui ta on kindlalt rihma otsas, aga üldse mitte nii kena, kui ta kaitsetu erudeerimata publiku peale lahti lastakse. (Agnes Repplier)

Et cetera

• Väljend, mis paneb inimesed arvama, et sa tead rohkem, kui sa tead. (Herbert Prochnow)

Nähtumus ja olemus II

See siin on viinapudel, niinimetatud spirituoos. Selle juures näete te aga Nikolai Ivanovitš Serpuhovi.
Nüüd tõusevad pudelist spirituoosiaurud. Jälgige, kuidas Nikolai Ivanovitš Serpuhov lõhna ninna tõmbab. Jälgige, kuidas ta keelt limpsib ja silmi kissitab. On näha, et see meeldib talle väga. Põhiliselt seetõttu, et on spirituoos.
Kuid pöörake tähelepanu sellele, et Nikolai Ivanovitši selja taga pole midagi. Mitte et seal poleks seisnud kappi või kummutit või midagi muud taolist, kuid seal polnud üldse midagi, isegi mitte õhku. Uskuge või mitte, aga Nikolai Ivanovitši selja taga pole isegi õhutühja ruumi, või, nagu räägitakse, eeterlikku maailma. Siiralt öeldes pole seal midagi.
Ka midagi sinna kujutleda pole võimalik.
Kuid meil on kama, meid huvitab ainult spirituoos ja Nikolai Ivanovitš Serpuhov.
Nikolai Ivanovitš võtab spirituoosipudeli ja tõstab selle oma nina alla. Nikolai Ivanovitš nuusutab ja maigutab suud nagu küülik.
Nüüd on tulnud aeg öelda, et mitte ainult Nikolai Ivanovitši selja taga, vaid ka tema ees, nii-öelda rinnaesisel ega üldse ümberringi pole mitte midagi. Igasuguse olemasolu täielik puudumine!
Siiski – huvitugem vaid spirituoosist ja Nikolai Ivanovitšist.
Kujutagem ette, Nikolai Ivanovitš piilub spirituoosipudeli kaelast sisse, tõstab siis pudeli suu juurde, ajab pudelipõhja taeva poole ja joob ära – no kujutlege vaid – kogu spirituoosi.
Vaat kus temp! Nikolai Ivanovitš jõi spirituoosi ära ja pilgutas silmi. Vaat kus temp! Kuidas ta siis sedamoodi...!
Meie aga peame ütlema järgmist: iseenesest öeldes ei ole mitte ainult Nikolai Ivanovitši selja taga või ees või ümbruses mitte midagi, vaid samuti ka Nikolai Ivanovitši sees pole mitte midagi olnud. Mitte miski pole kunagi eksisteerinud.
Võis muidugi olla sedasi, nagu me just nüüdsama ütlesime, Nikolai Ivanovitš ise võis samas suurepäraselt olemas olla. See on muidugi tõsi. Kuid tegelikult on kogu värk selles, et ka Nikolai Ivanovitši ei olnud ega pole olemas. Vaat milles on jama.
Te küsite: mis sai pudelist, kus on spirituoos? Eriti – kuhu kadus spirituoos, kui selle jõi ära olematu Nikolai Ivanovitš? Olgu – ütleme et pudel jäi alles. Aga kus on spirituoos? See oli ju pudelis, ja siis äkki – pole. Nikolai Ivanovitši pole ju olemas, ütlete teie. Kuidas see siis võimalik on?
See on meilegi mõistatus.
Aga muidu, mis siin rääkida? Me ju ütlesime, et nii seespool kui väljaspool Nikolai Ivanovitši ei ole midagi. Kuna aga ei sees ega väljas polnud midagi, siis tähendab, et polnud ka pudelit. On ju nii?
Aga teisest küljest: pöörake tähelepanu ka järgnevale asjaolule. Kui ütleme, et midagi pole olemas ei seespool ega väljaspool, siis kerkib küsimus: sees- ja väljaspool mida? Miski on ju siiski ilmselt olemas? Aga võib-olla ei ole ka. Kuid miks me siis rääkisime, et seespool ja väljaspool?
Einoh, see on ilmselt tupik. Ja me ei tea isegi, mida öelda.
Head aega.
Kõik.

[Daniil Harms]
[tõlge: Ilona Martson (Rein Saluri?)]
[Ootamatu jooming; Tänapäev; 2002]