Inglid nõelateravikul

Vähemalt keskajal (kuid miks mitte ka praegu) käisid arutelud inglite olemusest - mis kujul nad eksisteerivad, kas nad on ainelised jne. Osad sellised teemad olid kasutusel ülikoolides õppejõudude-üliõpilaste väitlusharjutustena. Üks praeguseks enim kuulsust kogunud küsimusi oli "Mitu inglit mahub nõelateravikule tantsima?". Vastus sellele on kas üksainus või lõpmatu hulk ingleid.

Miks siis sellised valikud? Nimelt arvati, et inglid on oma olemuselt puhta intelligentsi esindajad, mitte tavamõistes mateeria osakesed. Seega pidid nad olema ilma mõõtmeteta, kuid siiski ruumis koordinaate omama. Justkui matemaatiline punkt, millel on küll koordinaadid aga puuduvad mõõtmed. Seega ei saanud nad hõivata ruumi, näiteks nõelateravikul paiknedes. Juhul kui aga inglitel oleks siiski olnud aineline keha, ei mahuks neid nõelateravikule rohkem kui üks.

Üldiselt on antud küsimusele viidatud veidi kurjemas võtmes: katoliikliku kiriku kasutud ja ilma mingi sisuta arutelud, mis on religiooni või vähemalt antud kiriku manduvuse heaks näiteks.

Here is there, and high is low

All on ülal, siin on seal.
Ringrattas kõik käib.
Kaks meest koos küll tõtt ei tea.
Mis on läind, on läind.

Nii laulab Sulle kõrva sisse oma kähisev-kriiskava häälega Elli. Meeldigu see või mitte, aga tal on õigus... kardetavasti kõigi erinevate tõlgenduste juures. Ei, Sa ei saa teda ignoreerida - ta on suure tähega Paratamatus. Võta ta omaks, kuid mitte sõbraks.